COSTA CONCORDIA ABOUT SHIP • Cruise ship • Italy • largest • 2 September 2005 • 14 July 2006 • 290.20 metres long • Beam 35.50 m • 23 knots • 1,500 cabins • 3,780 passengers • 1,100 crew member • 13 public decks COLLISION • 13. January 2012 • Near Giglio Island • Francesco Schettino • 4,252 people on board • Italian, German, or French nationals • 32 deaths WHAT HAPPENED? • 7 day cruise • Civitavecchia • Went off course • Too close to land • 7 miles wide • Power off • 1hrs • Tilted 30 degrees CAPTAIN OF THE SHIP • First who abond ship • 16-years in prison SALVAGING THE COSTA CONCORDIA • 2 years • 2014 • $2 billion THANK YOU!
Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana rannikuala
Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Ideaalid, eeskujud: Napolena I Bonaparte, valgustajad Haridus, tegevusalad: Pariisi kõrgem polütehnika instituut (matemaatika), teenis prantususe sõjaväes Itaalias, Austrias, Saksamaal ja Venemaal, konsul Itaalia sadamalinnas Civitavecchia 1 realistlik romaan ,,Punane ja Must" (moto: tõtt, karmi tõtt) alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Peategelane Julieb Sorel tahab jõuda haljale oksale. Teos lõpeb sellega, et Julien tulistab oreili de Rénali, rahvarohkes kohtupretsessis Juliet mõjutab teadlikult enda kahjuks ja giljotini alla minek on vältimatu. Oma viimase sõnas ütleb, et tegelikult tema süü seisnes selles, et ta tõusis oma madal päritolu vastu. Romaan põhineb elusündmustel.
annaabi.ee 
