Rooma, vabariik ja keisririik
Seal, kus enne roomlaste
vallutust linnu polnud, soodustasid roomlased ise nende tekkimist. Linnad olid rooma
impeeriumis nii majanduslikud, kultuurilised kui ka poliitilised keskused. Suur osa rikkaid
inimesi, sealhulgas ka suurmaaomanikke, elas linnades ja linnu valitsevad nõukogud ning
riigiametnikud korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid
linn ja kultuurne elu omavahel lahutamatult seotud. Seetõttu hakkas ladinakeelne sõna
civilisatio (linna ja riiklusse puutuv) tähistama kogu arenenud kultuuri kui tervikut.
Seisuslik ühiskond
Rooma ühiskond jagunes seisusteks, mille vahelised piirid olid osaliselt ka seadustega
kindlaks määratud. Kõige kõrgem oli pärilik senaatoriseisus. Vabariigi ajal koosnes see
Rooma linna suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest (ta kattus siis enamvähem
mõistega nobiliteet), Keisririigi ajal hakkasid aga valitsejad arvama senati liikmeteks ja seega