, ), , . , . , . (Citrus paradisi Macfad.). C. sinensis x C. maxima. . -- . 8-10 , , ; . -, 10-20 , , , 5 . 3-12 , . , ( 600 ), -; 12-, , -, . , . , . 4- . , . : (-) (-). Citrus paradisi C. paradisi (flowers) C. paradisi , (x Citrofortunella microcarpa (Bunge) Wignands). . , - . , . , , . , , . , . 6 x Citrofortunella microcarpa x Citrofortunella microcarpa (Citrus limon (L.) Burm. f.). . , 3-5 ( 7) , , ; , . -, , , ( ). . , , , . ; , , , , , . , - . ; . , . ; . . .
näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae) pole mitte omaette taimesugukond, vaid ruudiliste alamsugukond. Lisaks tsitruse perekonnale kuuluvad siia veel kinkanipuu (Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja ja Kesk Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra, LõunaHiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali
annaabi.ee 
