Vana Kreeka pillid
populaarseim soolopill ja ideaalseim partner laulu saateks, ta kõlas kammeransamblites nii kodanlaste
kui aristokraatide kodudes. Kui kuni 16. sajandini kasutati lautot tavaliselt ansamblipillina, siis 16.
sajand tõstis lauto soolopilli staatusesse.
Citola
Citola valmistati ühest puutükist, sel oli lame pirnikujuline korpus ja lühike kael ning harilikult kolm
üksikut messing- või teraskeelt. Euroopa eri paigus valmistati Citola eri kujuga. Itaalia oli labida-
viiulikujuline, mille õlad kerkisid ülespoole ja lõppesid teravikuga. Prantsusmaal arenesid õlgadest
tiivad ja ovaalsed küljed muutusid kas sirgeiks või kergelt sissepoole kumerduvaiks. Inglismaal ja
Saksamaal eelistati lehekujuga citola'sid, kus nõgusate kaarte servad moodustasid ühinemiskohtades
tippe. 15. sajandil lisati roop, lipitsast loobuti ja 4 keelepaari hakati sõrmitsema. 16. sajandi alguseks
oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks