a) primaar 45.(140) Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? ei ole 46.(141) Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis. Sarnaselt C=C kaksiksidemele võivad ka peptiidsidemega külgnevad koplanaarsed grupid asetseda teineteise suhtes kas, cis või trans konfiguratsioonis. Peptiidside on oma struktuurilt planaarne ja eelistatud on peptiidsideme trans vorm. Cissamal "pool", Transdiagonaalis erinevatel "pooltel" 48.(143) Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente? c) vesiniksidemed 49.(144) Mitu aminohappejääki on keskmiselt ühe aheliksi pöörde kohta? b)3,6 50. Milline vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? c)NH...O= 51. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim? a)
Vaadake "Valkude struktuur" joonis 7.27 45.(140) Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? ei ole 46.(141) Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis. (võivad olla erinevad aminohapped). Sarnaselt C=C kaksiksidemele võivad ka peptiidsidemega külgnevad koplanaarsed grupid asetseda teineteise suhtes kas, cis või trans konfiguratsioonis. Peptiidside on oma struktuurilt planaarne ja eelistatud on peptiidsideme trans vorm. Cissamal "pool", Transdiagonaalis erinevatel "pooltel" 47.(142) Näidake (noolega) milliste sidemete ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine. Joonis 7.3. Vaba pöörlemise võimalused polüpetiidahela keemiliste sidemete ümber. Kahe kõrvuti asetseva amiidsideme (peptiidsideme) tasapinnad on tähistatud ristkülikutega. Polüpeptiidahela pöörlemine on võimalik ainult N C ja C C sidemete ümber. Pöörlemise nurgad vastavate sidemete ümber on
annaabi.ee 
