Esiajalugu ja arheoloogia alused
Tänu suvistele vihmadele oli võimalik siin edukalt kasvatada
teravilju. Kohalikud metsikud taimed, mida oli võimalik kodustada: erinevad hirsiliigid,
sorgo, kanep ja mooruspuu. Siin oma kultivatsioonitehnikad, mis püsisid aastatuhandeid.
Põhja-Hiina põllumajanduse varaseim periood on veel tundmata. Selle tekkimise kohta
kaks hüpoteesi: 1. kohalik pikk areng; 2. levis siia lõuna poolt.
Kolm Põhja-Hiina varase maaviljelusega seotud arheoloogilist kultuuri (6 at eKr):
Cishan, Peiligang ja Laoguantai. Neile teatud ühised jooned: peeti sigu ja koeri;
kasvatati hirssi. Ehitati pisut maasse süvendatud maju, kaevati suuri säilitusauke.
Maaviljelusega võrdse tähtsusega oli küttimine ja korilus.
U 45003200 eKr oli Kollase jõe keskjooksul Yangshao kultuur. Avaasulad, mis olid
rajatud jõe poolt üleujutatavate tasandike lähedale. Ümmargused või piklikud majad, mis
olid osaliselt maasse süvendatud. Yangshao majad olid puidust raamistikuga ja terava
annaabi.ee 
