intensiivsus varieerub suuresti. Kõige tavalisem sademete hulk on 515 mm, tugeva saju puhul isegi 20 mm. Harva on registreeritud sadusid üle 50 mm sajuvee hulgaga. 6 Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Et sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0°C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.[1] Kiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena
niiskust; kondenseerumisel gradiendiga Õhurõhu väärtusi. õhu temperatuuri kahandamine suurendab J.B. Lamarck (etaažid) seda Luke Howard, 1802-1803 ettekanne Sademed: pilvede klassifikatsioonist (3 põhiliiki – Pilvepiiskade teke Küllastusvajak, kastepunkt. Cirri, Cumuli, Strati) . Goethe, Kämtz. 1)Põrke- (koagulatsiooni) teooria, nn Küllastusvajak d on antud temperatuuril 1879: Hildebrandssoni klassif. – atlas soojadest pilvedest, õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus 1896: atlases 28 värvipilti 2) jääkristallide (Bergeroni) teooria, nn tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d = E – WMO pilveatlaseid 7 väljaannet külmades pilvedes
annaabi.ee 
