Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
neid mitte ainult ei saaks sundida ise tõeteelt kõrvale kalduma, vaid et nad, ise usus kindlasti
juurdunud, teistele võiksid pöördumist mõjuvalt soovitada (U. B. 144).
Seesama paavst käsib 14. XII. 1240 Lundi peapiiskopkonnas ristisõda kuulutada, et kaitsta, kes
(Taani) Eestimaa osades on ristiusule pöördunud (ad fidem Christiani nominis sunt conversi) ja
kes usklikkudelt abi paluvad, kuna neid mitut moodi tülitavad ümbritsevad barbarid (a barbaris
circumstantibus multipliciter molestentur), kes on väärjumalate teenijad suguvõsad ja pomiseja
rahvas (gentes idolatres et populum murmurantem, U. B. 167).
Umbes samuti räägib paavst Innocentius IV kirjas 20. II. 1245, tähendades, et Eestimaa osades
ristiusule pöördunuid (conversi) tülitavad ümbritsevad barbarid ja paganad (a barbaris et paganis
circumstantibus multipliciter molestantur). Sellessamas asjas on kirjutatud ka sama paavsti kirjad
Taani kuningale (Livonica 24 ja 25, a. 1245)