Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur
s
alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu
ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid. Eesmärk oli vaimulike
ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni.
Elementaarsest haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati piiblile ja kirikuisade
teostele, ladina keelele. Tähtsal ohal olid ka Rooma autorid nt Cieserot. Kreeka keel ja
autorid olid unustatud, teistest tuntum oli Platon. Linnade majanduselu ja alanikkonna
kiire kasv tekitasid vajaduse ka seal koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rahati
katedraaloolid e toomkoolid, õpetus oli küll vaimulik, kuid üha enam leidus vaimulikku
seisusesse mitte kuuluuvaid poisse. Järk-järgult hakkasid tekkima koolid, kus õpetati
õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks, eriti
annaabi.ee 
