materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne osa, mis kiuga keemiliselt ühineb ja selle osaks saab. Neid kinnituvaid osi on kahesuguseid ja nende alusel jagatakse reaktiivvärvid rühmadesse: vinüülsulfoon-rühm, kuhu kuuluvad näiteks Remazol ja Primazin värvid, teine monokloortriatsiin-rühm, kuhu kuuluvad Cibacron-, Procion-, Basilen- ja Levafix-värvid. Rühmade erinevat keemilist stabiilsust kasutatakse ära keemilises reservtrükis. Reaktiivvärvid jagunevad veel reaktiivsuse ning substantiivsuse alusel. Reaktiivsus näitab, millisel temperatuuril ja kui kiiresti värv kiudu kinnitub. Substantiivsus iseloomustab värvi võimet lahusest kiudu liikuda. 1. KUUMVÄRVID (aeglased) KÜLMVÄRVID (kiired) Väike reaktiivsus ↔ suur reaktiivsus 2
annaabi.ee 
