· Nädalaga vallutati Holland o Mai lõpuks ka Belgia o Pariis langes 14.06 o Välksõda ehk Blitzkrieg · Dunkerque´i lahing ja päästeoperatsioon o 26.05-4.06.1940 o Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale o Sakslaste luure ei teadnud · 22.06 sõlmiti Compeigne´i rahu Lahing Britannia pärast · Erinevatel andmetel 10.07 - 17.09.1940 (ka 31.10) · Nimetus Winston Churchillilt o Palus abi ka USA-lt · Operatsiooni koodnimi Seelöwe (Merelõvi) o 2-osaline plaan o Piiramatu õhusõda o Dessant mööda Thamesi jõge Londonisse o Kukkus läbi, sest ei saadud õhus ülekaalu o Alahinnati inglaste algseid radarisüsteeme · Londonit ja teisi linnu pommitati kuni 1941. aasta maini 1940 aasta mujal...
(Aava 2003: 39) Murrangulised hetked ühiskonnas toovad esile kuulsad kõnelejad, kes sõnastavad oma ajastu sõnumi ning tehnika areng on aidanud sellel laiemat kõlapinda leida. (Panov 1995) Nii, Winston Churchill oli üks 20. sajandi karismaatilisemaid kõnemehi, kes kasutas oskuslikult massiteabevahendeid oma sõnumi edastamiseks. Ka väga kuulsad kõnelejad Charles de Gaulle (olulise tähtsusega olid II maailmasõja aegsed raadiokõned Winston Churchillilt ja Charles de Gaulle`ilt), Martin Luther King (kes 60-ndatel võitles mustanahaliste õiguste eest), Lenin, Hitler, Castro jne. (Aava 2003: 39) Inglismaad võib pidada Euroopaliku väitluse kodumaaks. Selle riigi tuntumad ülikoolid – Oxford ja Cambridge omavad väga pikaajalised väitlustraditsioonid. Alates 1911. aastast, mil suurenes alamkoja mõjuvõim Suur-Britannias, kujunevad välja omanäolised ja värvikad briti