tavakeeles kõne ja kiri (pearegistri mõistet keeleteaduses üldiselt ei kasutata, registreid ei hierarhiseerita nagu nt murdeid). 2 Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007). 3 Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009. 4 Hennoste 2000a esitab liig,nduse milles ei ole arvesse võetud netisuhtluse uuendusi. Seal on viidatud Biber 1995: 718; Biber 1988: 3031; 1994: 4041; Chesire 1992: 324326; Chrystal, Davy 1969: 6091; Montgomery 1995: 105133; Trudgill 1992: 62, 72; Wardhough 1996: 4851. Netisuhtlusega arvestab Hennoste 2009 ja sellest osalt erinevalt Hennoste, Pajusalu 2013. Netisuhtluse enda tüpologiseerimise kohta vt Herring 2007. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |3 Järgnevalt seisame kahe küsimuse ees: millised on suulise ja kirjaliku keele kesksed erinevused ja millest need erinevused tulevad?
annaabi.ee 
