TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid
«Paavst on Püha Peetruse järeltulija ja esindab kolme jumalikku võimu. Kõik ülejäänud vaimuliku. hierarhia liikmed, ordines inferiores2 õnnistavad pühade peainglite ja inglite nimel. Kõige madalamad vaimulikud, nagu diakonid ja köstrid, õnnistavad pühaveepintsliga, mis sümboliseerib arvutut hulka õnnistavaid sõrmi. Argumentum omni denudatum ornamento 3. Juba sellest üksi kirjutaksin ma kaks niisugust köidet.» Ja vaimustusetuhinas lõi jesuiit käega «Püha Chrysostomose» fooliokaustas väljaandele, mille raskuse all laud looka vajus. D'Artagnan võpatas. «Kahtlemata olen ma sunnitud tunnistama selle teema ilu. Samaaegselt pean aga ütlema, et ta käib mulle üle jõu. Mina valisin teise teema. Ütelge, kallis d'Artagnan, kas see meeldib teile: «Non inutile est desiderium in oblatione» ehk selgemalt öeldes: «Issandale ohverdades ei tee halba tunda natuke kahetsust».» «Pidage kinni!» hüüdis jesuiit. «See teema läheneb ketserlusele