Kontserdi retsensioon
Garriere meenutas Fantoomi ema Florat (Nele-Liis
Vaiksoo), kellel oli samuti olnud imekena hääl. Stseen rääkis, kuidas Garriere`l oli Eriku
emaga olnud romaan, ning too oli lapseootele jäänud kuid teada saades, et Garriere on
juba abielus, mürgitas ta end, mille tõttu oligi Eriku nägu moondunud. Kuigi sisu oli äärmiselt
kurb, oli selle esitus hingeline ning sügav. Muusikali lõpetab Christine laul, Fantoomi
surnukeha juures, keda tulistati, sest ta ründas krahv de Chandonit. Christini ja krahv de
Chandoni duett ,,Kes võinuks sinust unistada" meeldis mulle ka meeletult. Ainus lugu, mis
mulle ei meeldinud ja pinget ei pakkunud oli La Carlotta esitatud ,,On see mu paik repriis".
Lavadekoratsioonid olid suured ja ilusad, eriliselt jäi meelde bistroos olnud sisustus, selline
õrn heleroheline ja tagasihoidlikult suursugune. Kokku kestis ,,Ooperifantoom" kaks ja pool
tundi.
Olen muusikalide inimene, oopereid ja ballette ma eriti ei armasta. Olen varem
annaabi.ee 
