Lõpuks oli tal kaks piirkonda: väike kindlus ja maamõis. Väikesesse kindlusesse kuulus: valliga ümbritsetud telk kaljunuki all ja selle lähedal kaks põllulappi. Maamõisa kuulus: väike suvamaja, kitsekoplid ja suvemaja ligiduses kasvavad viinamarjapuud. Saarel käisid ka metslased, kes pidid koletaid õhtusööke. Robinson päästis ühe õhtusöögi. Päästetud nimeks sai Reede päästmispäeva järgi. Robinson ja Reede päästsid veel Reede isa ja vangi langenud hispaanlase Christianuse. Saarele saabusid ka mässulised inglased. Robinson päästis laeva kapteni mässuliste käest ja sai laeva oma valdusesse. Kaks mässu organiseerijad jäeti saarele karistuseks. Robinson Crusoe pääses saarelt 1686. aasta 19. detsembril ja ta oli saarel 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva. Inglismaale jõudis ta 1687. aasta juunil, Inglismaast oli ta eemal 35 aastat. Ta läks Lissaboni ja sai sealt kätte oma varanduse. Ta tahtis seda Inglismaale viia ja ta läks seekord mööda maad, mis oli
Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval.
Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2