Kreeka poliitiline ajalugu
Tema kaasaegsete filosoofide
Epikurose ja stoitsismi alusepanija Zenoni meelest tagas õnne häirimatus ja pääs
inimlikest kannatustest. Esimese jaoks või selleni jõuda surmahirmust vabastava
mõtisklusega, teise jaoks aga leppides saatusega ja täites jumalaist määratud kohust.
Suuremad Kreeka riigid ei leppinud Makedoonia hegemooniaga. 260datel aastatel
liitusid Ateena ja Sparta Egiptuse kuninga Ptolemaios Philadelphose toel ühiseks
võitluseks ning vallandasid nn Chremonidese sõja (sai nime Ateena juhtiva riigimehe
järgi). Kuid Sparta kuningas Areus sai lüüa ja langes ning ateenlased olid sunnitud 262. a.
alla andma. Pireusele lisaks paigutati Makedoonia garnison nüüd ka kindlustatud
Museioni künkale linna veerel. 229. a. ateenlased siiski taastasid sõltumatuse ja hoidsid
seda Ptolemaioste, Pergamoni kuningate ja roomlaste toetusel edaspidigi.
Uute jõududena tõusid Kreekas esile kaks föderatiivset riiki: Aitoolia ja Ahhaia liit.