Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
Valides vaid ühe, saab kaks üsna
erinevat lauset – olevate, et nad üldse on või kuidas nad on. Viimasel juhul võib muidugi
kummaline tunduda väljend “olematute, kuidas nad ei ole” – kas omab mõtet kõnelda sellest,
2
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
et olematud asjad võivad erineval viisil mitte-olla? “Asjad”, millest siin juttu on, on tõlge
väljendile chremata, mis oli laialt kasutatav kreeka igapäevaelu sõna. See tähistas mitte
üksnes asju selles mõttes nagu on asjad lauad ja tahvlid, vaid kõige laiemalt “seda, millega
on tegemist” – ka asjaolusid, situatsioone. Kolmas mitmetitõlgitsetav moment on siin see, et
sõna “inimene” võib saada mõistetud kui indiviid, aga ka kui grupp, ühiskond või inimsugu.
Ajaliselt lähim kirjalik tunnistus selle teesi kohta pärineb Platonilt, kes oli
Protagorasest üks põlvkond noorem
annaabi.ee 
