Emotsioonid.
et ema teda jälgib (Jones, Collins ja Raag, 1991).
Võimalik vastuväide sellele on, et me mõnikord teeme nägusid ka üksi olles. Kuid me ka
räägime vahel üksinda olles iseendaga, mida võib esile kutsuda üks ja seesama sisemine
seisund, mille mõjul me muutume nii teate edastajaks kui ka selle vastuvõtjaks (nt
iseenesega tõreledes). Mõnikord me naerame nende isikute üle, kes tegelikult on vaid meie
kujutlustes (Fridlund, 1990, 1991b, Chovil, 1991).
Muidugi, näoilmest emotsioone väljalugeva ja suhtlusvahendi teooriate seisukohad pole
omavahel teineteist välistavateks, kuna mõlema protasessid on toimivad. Osaliselt võib
näoilmes väljenduvast välja lugeda, mis toimub indiviidi sisemuses, osaliselt võib seda ka
tõlgendada kui teistele isikutele saadetavat teadet.
6
(tõlge Gleitmani raamatust)
annaabi.ee 
