võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest. On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maaväliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega. Skeptikute arvates on viljaringide näol aga tegu pettuse, nalja või omalaadse maastikukunstiga. Meedias on esinenud ülestunnistustega inimesed, kes kirjeldasid, kuidas nad nööri, laudade ja muu lihtsa varustuse abil kujundeid lõid. Kaks inglast, Doug Bower ja Dave Chorley, teatasid 1980. aastatel, et nad on tegelnud viljaringide loomisega alates 1978. aastast. Põhjalikumal uurimisel ei suutnud nad siiski enamikke juhtumeid seletada. Viljaringide Maavälise või paranormaalse päritolu hüpoteesi pooldavad uurijad viitavad asjaolule, et kujundite keerukus viitab nende loojate tähelepanuväärselt heale geomeetria ja matemaatikatundmisele, ja väidavad, et kõrte murdekohtade dünaamika
elas Lõuna-Aafrikas. Kvagga oli seljapoolel hallikaskollase, kõhupoolel valge värvusega, ainult pea, kael ja õlad kitsaste heledate triipudega. Ta asustas lagedaid rohumaid ja savanne. Looduses hävitati viimased isendid 1880. aasta paiku, viimane isend maailmas suri 1883. a. Amsterdami loomaaias 1932.aastal on teada suur savanniloomade tapatalg Lõuna-Rodeesias. Võitluseks tsetsekärbsega, kes kannab inimesele ohtlikku haigustekitajat, otsustas keegi mister J.K. Chorley hävitada võimalikult palju savanniloomi, et kärbsed ei saaks toituda nende loomade verest, ja välja sureksid. Ta jagas neegritele püssid ja pani iga lastud looma eest välja preemia. Nii lasti peale 1932.aastat maha 550 594 looma, lisaks veel haavatud loomad, kes surid kuskil mujal. Ühe aasta kohta on teada, et tapeti 36 522 looma, sealhulgas 313 sebrat lisaks paljudele teistele liikidele. Tsetsekärbes elas edukalt edasi teiste loomade verest toitudes. Hilisemad uuringud
annaabi.ee 
