Kaugushüpe ja selle ajalugu
hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest
kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva
hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja
diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist
väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim,
ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei
olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja.
Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda
raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti.
Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda
inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele
kaugushüppele
annaabi.ee 
