Levimuusika
Ameerika valge elanikkond seda
muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music),
alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär
“P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks
(race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile
lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee
Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”).
Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill)
oli tema hüüdnimi muusikasõprade seas, tema õige eesnimi oli aga Lee Conley.
Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui head kitarristi, kes oma karedatele lauludele
ise saateid tegi.
Kitarriga ringirändavate bluesilauljate hulgas oli palju pimedaid kerjuslaulikuid- ei
saanud nad ju muud tööd teha- ja nende nime juurde kuulus lisand blind (pime).