Esiajalugu ja arheoloogia alused
Kuni u 4700 eKr oli maaviljelusel siiski suhteliselt väike osa inimeste
elus, hiljem selle osakaal kasvas ning Mehhikos muutus maaviljelus juba juhtivaks.
Inimesed elasid juba paiksemates asulates viljakate maade lähedal. Asustuse ja
viljelusmajanduse areng Tehuacanis polnud ainulaadne, ka teised põhjapoolse Kesk-
Ameerika asukad katsetasid põllundusega.
Ka Peruus sai viljelusmajandus alguse u 5500 eKr. Varem ka seal kütid, korilased ja
kalurid. Paloma asulakoht (Peruu ranniku keskosas, Chilka jõeoru põhjaservas) oli
kasutusel 57002800 eKr. Inimesed elasid lihtsates ümmarguse põhiplaaniga ritvadest ja
rohust majades. Samas ka säilitusaugud. Lisaks kalapüügile ja korilusele kasvatati mingil
määral ka kõrvitsaid, pipart ja võib olla maapähkleid. Kodus võidi pidada laamasid.
Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus
viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu