Referaat Forselius, ülikool, Vaimuelu Rootsi ajal.
Koolide ehitamine edenes siiski
visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kuskil rehetoas. Kuigi teatav vastuseis aadlike hulgas püsis,
olid koolid peagi enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades.
Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamine olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi
koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada.
Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemiseoskus märkimisväärselt kõrge. Hariduslembese
Sangaste kirikuõpetaja Chilian Rauscheri väitel käinud karjasedki loomade järel raamatut
lugedes. Sama pastori sõnul on „ eesti rahvas nagu sööt, mis head vilja kannab, kui sellele
kasvanud võsa maha raiuda.”
2
Eestikeelne kirjasõna.
Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine
rahvuskeelde. Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head