...........................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14 CHIKUNGUNYA VIIRUSHAIGUS........................................................................................15 KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK.............................................................16 MENINGOKOKKNAKKUS....................................................................................................17 Sümptomid............................................................................................................................17 LÄÄNE-NIILUSE VIIRUSPALAVIK........
Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid on 37-38 kraadine palavik ja sellele kaasuv peenpapuloosne lööve üle keha ning lihas- ja liigesvalu. Nende sümptomitega tasuks pöörduda nakkusarsti juurde ja kindlasti mainida, et on viibitud riskipiirkonnas. Sarnaseid sümptomeid annavad ka teised samade sääseliikide poolt levitatavad viirushaigused nagu chikungunya ja dengue. Lihtsalt peale vaatamisega on neil keeruline vahet teha. Neist ühegi vastu etioloogilist ravi ei ole. Kas inimene peaks pöörduma pigem nakkusarsti, mitte perearsti poole? Perearsti juurde võib samuti pöörduda, sest teinekord tulevad inimesed Eestisse erinevatest maailmanurkadest ka päris tavaliste haigustega või on mõni kohalik haigus aktiveerunud, mis on näiteks hoopis lennujaamast üles korjatud. Kui ohtlik on viiruse kandja teistele inimestele viiruse levimise mõttes
Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae). Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui taimtoidulisi vorme. Kärbselistega võrreldes on sääselised enamasti küllalt kehvad lendajad, nad on aeglasemad ja kohmakamad. 17. sajandil levisid kollapalavikku levitanud sääsed Aafrikast Uude Maailma orjalaevadega. Tänapäeval levitavad sääsed lisaks kollapalavikule ka dengepalavikku, Chikungunya, Lääne-Niiluse viirust, malaariat, lümfisoonte filarioosi ja Zikat. Ei ole kaitsealune liik. 2. Parmlased (Tabanidae) Rahvasuus tohmus, pimeloom või lätlane kutsutakse. Parmud on keskmise suurusega või suured (kehapikkus 726 millimeetrit). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Parmud tegutsevad ainult päeval. Nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani
annaabi.ee 
