Asteekide elust ja kultuurist.
ja tolteekide esimene vana pealinn Culhuacan, mille elanikud nimetasid nüüd end
akolhuadeks.
Asteegid (nahuatlid) nimetasid end oma muistse hõimupealiku Mexitli järgi
mexica´teks. Nad olid rännanud pärast aastat 1068 välja müütilisest algkodust
Aztlanist, kaasas peajumal Huitzilopochtli kuju, kes olevat neid teekonnal nõustanud.
Nad olid teinud pikki peatusi põlluharimiseks ja toidu hankimiseks: nn Seitsme koopa
maal Chicomoztocis, 1143.a. paiku nn Maomäel Coatltepecis, Pärast 1150.a.
peatumine Tulas umb. 20 aastat muutis asteegid tsiviliseerituks. Seejärel jäi osa neist
elama Patzcuaro järve äärde. 13.saj. keskel jõuti Texcoco järve äärde Chapultepeci
künkale. Tookordse pealiku Tenochi järgi nimetati nüüd end tenochideks. Nad
püüdsid oma kutsumata külalise staatust parandada abielude läbi teiste linnade
valitsejaperekondadega, kuid jäid ikkagi aastakümneteks sõltuvasse seisundisse.
1325.a
annaabi.ee 
