Mitmekeelne oskussuhtlus
Tõlke uurimine
Tõlkimise ja tõlketeaduse suhet on sageli peetud ühepoolseks, st
tõlkimisel ei ole tõlketeadusest mingit kasu ning see ei haaku
kuidagimoodi tegeliku tõlketegevusega. Näiteks ütleb nii Märt
Väljataga oma artiklis (2008), kus nendib ka, et tõlketeadusel polegi
rakenduslikke ambitsioone. Sellise arvamuse baasilt on arenenud ka
pikem dialoog praktiseeriva tõlkija (Emma Wagner)ja tõlketeadlase
(Andrew Chesterman) vahel, kes leiavad oma arutelu lõpuks, et
tõlkimise uurimine võib siiski ka tõlkija jaoks kasulik olla ning et
tõlketeadus ei peaks ehk kartma rakenduslikkust ja mingil määral
preskriptiivsust (Chesterman ja Wagner 2002).
See peatükk käsitleb tõlkimise (tõlgete, tõlkimisprotsessi, tõlkija)
uurimist ning julgeme öelda, et võiks kindlasti huvi pakkuda ka
tõlkijale, sest seos tegelikkusega on olemas nii uurimismaterjali kui
sageli ka uurimistulemuste rakendatavuse näol
annaabi.ee 
