Roomajate liigirikkuse võrdlus
saartena üle Mandri-Eesti, kusjuures nendevahelised sidemed (isendite vahetus) olid
enamasti minimaalsed. Ilmselt oli ja ka on Eestis tegemist ilmsete reliktsete
populatsioonidega. Tõenäoliselt oli kivisisalik varem, soojema ilmastiku aegadel Eestis
laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7]
Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim
esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis
chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja
300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta
agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast
pole. [7]
Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Saartelt pole leitud. Kivisisalik on Eestis võrdlemisi haruldane. [8] Kivisisalik on