"cheminum" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Moubonist, kes kuradit narrida tahtes oli surivoodil oma hinge kavalalt õlekotti peitnud. 72 VI. KATKINE KRUUS Meie poeet jooksis mõnda aega tuhatnelja edasi, ilma et ise oleks teadnud kuhu, põrgates mitu korda peaga vastu majanurki, hüpates üle mitmest rentslist, rutates läbi paljudest tänavatest ja põiktänavatest, otsides pääsu ja rühkides edasi mööda Keskturu kõveraid käike, uurides oma paanilises hirmus seda, mida ürikute kaunis ladina keeles nimetatakse tota via, cheminum et via-ria'ks Äkki jäi ta seisma, kõigepealt küll seetõttu, et, ta hingeldas, siis sellepärast, et ta mõtetes tekkinud dilemma tast äkki kinni haaras. «Mulle näib, meister Pierre Gringoire,» ütles ta endale näppu otsaesisele pannes, «sa jooksed nagu mõni tobu. Väikesed jõnglased ei tundnud sinu ees sugugi vähem hirmu kui sina nende ees. Kui ma ei eksi, kuulsid sa nende puukingade klõbinat, kui nad lõuna poole põgenesid, sa ise aga jooksid põhja poole