Lk. 15 Montsoust - Bonnemort (kirjeldus) Lk. 16 Palk vanamehel(üleval), kuidas kaevandus tekkis/kelle järgi.. mingi geiss(jätkub lk 17) Lk. 17 Vincent (oli õnneseen, pääses) kaevandustest on ka juttu Lk. 20 Cathrine'i toa kirjeldus ja tema enda kirjeldus ka, Alzire kirjeldus ka Lk. 21 Zacharie kirjeldus, Jeanlini kirjeldus Lk. 23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tekkimine, Kompanii asutamine Lk. 73 Härra Gregoire lugu, kuidas ta abiellus noorelt koleda preiliga Lk. 76 Montsou vs Vandame Lk. 81 Hr
Hoolimata sellisel moel. Seesuguste utoopiate rakendumine päris- söekaevuri (algselt küll vagonetilükkaja) töö raskusest otsustab ta maailmas on võimatu ning suured revolutsioonid toovad sellele väljakutse pakkuda ning saab üheks Voreux' asukatest. endaga kaasa vaid pahandusi ja purustusi. Nähes kogu valitsevat viletsust ja vaesust hakkavad noormehe peas · Catherine'i probleem meestega. Sattudes varakult Chavali küpsema revolutsioonilised ideed, mis olid kannustatud tollasest ihaldusobjektiks, pidi Catherine alluma täielikult enda sotsialismivaimulisest ühiskonnast. Étienne'is lööb välja soov olla vägivaldsele kaasale, kes teda alusetute süüdistustega laimas. n-ö proletariaadi eestkõneleja, võim saab tema jaoks aina Vastupanu puhul oleks olukord veelgi hullemaks muutunud. olulisemaks ja enam liikumapanevaks teguriks
poole ning vähehaaval arenes nende kiindumusest sügav armastus. Reaalselt said nad koos olla vaid väga vähesed hetked, kui nad kaevandusse lõksu jäid ja esimest korda armastuse füüsilisi võlusid kogesid. Läbi kogu teose valdas Etienne'i armukadedus, sest ta kannatas hingepiinades nähes oma elu armastust teisega, kes kohtles neidu vägivaldselt. Teose lõpu poole, kaevanduses vangistuses olles avanes Etienne'il võimalus, kus ta väljakannatamatus vihahoos tappis Chavali. Catherine'i ja Etienne'i armulugu jäi aga väga üüratuks, sest tütarlaps suri. Pärast seda sündmust oli Etienne'i eluisu kadunud ning ta soovis, et surm saabuks kiiresti, kuid tema tahe ei soosinud teda. Ta päästeti kaevanduse rusude alt ning tal tuli oma eluga edasi minna. Minu jaoks oli meeldejäävaim episood romaanis see, kus kirjeldati kuidas proua Maheu pidi kaevandusse tööle asuma nendes nigelates riietes ja kõlbmatutes tingimustes. Eriti jäid meelde