Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis naine, istus toolil, peas revolutsiooni ajal populaarseks saanud früügia müts, käes piik. Teda saatsid pärjatud peadega neiud valgeis rõivais. Mõistuse jumalanna ees pidas üks jakobiin Pierre Gaspard Chaumette ristiusuvastase kõne ja palus seejärel Konventi, et see nimetaks Notre-Dame`i Mõistuse templiks. • Uut kultust hakati juurutama ka paljudes teistes kirikutes. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Kirikute väärtasjad riik võõrandas. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat. Loodeti, et
Kuid rahu polnud enam ka jakobiinide endi keskel. Pariisi linnavalitsuses hakkasid pead tõstma vasakpoolsed ekstremistid pöörased ja ultrad, kes toetusid Marat' eeskujul kõige vaesematele ja harimata rahvakihtidele nn sans-culotte'idele (tõlkes: püksata). Ekstremistid soovisid revolutsiooni süvendada, repressioone veelgi laiendada. HEBERT32 andis välja ajalehte Le Père Duchesne (tõlkes Isake Tamm), kus ta kasutas kõige räpasemat poliitilist laimu. Koos CHAUMETTE'iga33 kutsus ta rahvast üles loobuma kristlusest ja propageeris nn MÕISTUSE RELIGIOONI. Jumalateenistus kirikutes lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30
Kuid rahu polnud enam ka jakobiinide endi keskel. Pariisi linnavalitsuses hakkasid pead tõstma vasakpoolsed ekstremistid – pöörased ja ultrad, kes toetusid Marat’ eeskujul kõige vaesematele ja harimata rahvakihtidele nn sans-culotte’idele (tõlkes: püksata). Ekstremistid soovisid revolutsiooni süvendada, repressioone veelgi laiendada. HEBERT32 andis välja ajalehte Le Père Duchesne (tõlkes Isake Tamm), kus ta kasutas kõige räpasemat poliitilist laimu. Koos CHAUMETTE’iga33 kutsus ta rahvast üles loobuma kristlusest ja propageeris nn MÕISTUSE RELIGIOONI. Jumalateenistus kirikutes lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30