elama. Ta oli saanud kirja oma õe surma kohta, seejärel rääkis ta oma pika loo indiaanlastele. Rene tegelasega tekib paralleel ,,Noore Wertheri kannatustega". 1786 pääses ta õukonda ning seda võib pidada tema loomingu murranguliseks punktiks, sest ta hakkas suhtlema tuntud literaatidega. Läks kaasa revolutsioonivaimustusega, kuid siis sõitis äkki Ameerikasse, kus viibis pool aastat ja puutus kokku indiaanlastega. Chateaubriandile on iseloomulik looduse kujutamine ja indiaanlastest rääkimine. Tal on veel üks lugu, mis räägib Hispaaniast ja mauridest (araablased, kes vallutasid Hispaania). Seal tekib samuti armastuse skeem, kus üks maur ehk islamiusuline armub kaunisse kristlasneiusse ja vastastikku armastatakse, austatakse, kuid nende õnnele saab ületamatuks takistuseks usk. Napoleon pagendas ta Pariisist välja, sest ta oli avaldanud ajalehes keisrivastase artikli. Kuigi Napoleon otsis hiljem
annaabi.ee 
