Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Loomadest peamiselt veised ja
lambad, aga ka sead, kitsed; tähtis osa ka jahil.
7
Säilinud on riidejäänuseid, nahkrõivaid. Leitud ruhesid, mõlasid, algelise adra tükke.
Kirved peamiselt kivist. Suhteliselt vähe tulekivi. Keraamika on kujult valdavalt kerajas.
Matmiskommetest varasel perioodil jäljed puuduvad.
Kasutusele võeti vaskkirved.
Prantsusmaal vastas vaiehitiste kultuurile vastu Sveitsi piiri Camp-de-Chassey kultuur.
Tegu samuti keskneoliitilise kultuuriga, nimimuistis Saone jõe ääres. Vahel on selle
kultuuri asulad ümbritsetud taraga. Hooned nelinurksed. Kasvatati rukist, hirssi, õunu ja
pirne. Loomadest lambad, kitsed, härjad.
Michelsbergi kultuur (4400 eKr3600/3500 eKr) sai alguse Saksamaal. Nimimuistis
avastati 1884. a. Baden-Württembergis. Michelsbergi kultuuri muistised levisid peamiselt
piki Reini, muistiseid ka Belgias, Pariisi ümbruses, Bohemias ja Kesk-Saksamaal.