Antiikmütoloogia
hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees
elav mereelukas, kelle kutsumus oli neelata iga päev kolm korda alla merevood
Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis
alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab
ette topeltriski, on sattunud Skylla ja Charybdise vahele.
"Aga niipea, kui ta oli parunile otsa vaadanud, uskus ta, et on Skylla juurest
Charubdise juurde sattunud" George Sand, CONSUELO, II osa, lk 112.
PAANILINE HIRM, PAANIKA - Tuleb jumalast nimega Paan (rooma Faunus), kes
oli peamine väiksematest maajumalatest. Ta oli Hermese poeg ühe nümfiga ja
lärmakas, lõbus kitsekarjuste, lamburite ja väikekariloomade jumal, kuid paljuski ka
loom - sokusarvede ja -jalgadega. Arvamused tema kohta on vastandlikud: väike
habemega koletis, keda nähes kõik jumalad südamest naerma puhkesid või himur