Roland Barthes - AUTORI SURM
-- tahab kirjutada, aga ei suuda, ja romaan lõpeb, kui
kirjutamine lõpuks võimalikuks saab), lõi Proust nüüdisaegse kirjutuse epopöa: selle
asemel et paigutada oma elu romaani, nagu nii tihti arvatakse, pööras ta kõik pea peale ja
tegi oma elust enesest teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks, ning nii me mõistame,
et mitte Charlus ei jäljenda Montesquiou'd, vaid Montesquiou ise on oma pisiasjalises,
ajaloolises reaalsuses kõigest teisejärguline fragment, tuletis Charlusist. Ja lõpuks -- kui
piirduda siinkohal modernsuse eelajalooga, sürrealism ei saanud mui dugi omistada keelele
suveräänset positsiooni, kuna keel on süsteem ja sürrealistliku liikumise romantili seks
taotluseks oli koodide otsene purustamine, mis on muide illusoorne, sest koodi ei saa
hävitada, teda saab üksnes ,,üle mängida" ent kutsudes lakkama tult üles jõhkralt rikkuma
tavatähendusi (kuulus sürrealistlik ,,katkestus"), nõudes, et käsi kirjutaks võimalikult kiiresti
annaabi.ee 
