V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Muide,
kardinal ei võinudki pahandada, sest seesugused vabadused olid niisugusel päeval juba
kombeks muutunud. Tal oli hoopis teine mure, mis ta näostki välja paistis ja mis ta kannul
käies temaga ühel ajal poodiumile ilmus. See oli Flandria suursaatkond.
Kardinal polnud kaugeltki mitte kaugelenägev poliitikamees ega mõelnud palju järele,
millised tagajärjed võiksid olla sellel abielul tema sugulase Burgundia Mar-guerite'i ja tema
hõimlase troonipärija CharlesM vahel; või kui kaua võiks püsida ebakindel «hea kokkulepe»
Austria hertsogi ja Prantsusmaa kuninga vahel; või kuidas suhtub Inglise kuningas sellesse,
et tema tütar ära põlati * -- kõik see vaevas teda vähe ja ta proovis parema meelega igal
õhtul veini Chaillot' kuninglikelt viinamägedelt, mõtlemata sellele, et mõned pudelid sama
veini (tõsi küll, pisut parandatud ja lahjendatud arst Coictier'* poolt), mida Louis XI
südamlikult