Uusaeg konspekt
paranes elukvaliteet. Barakid ja töölislinnakud muutusid paremateks ja ohutumateks,
mis tõi kvaliteeti ka töölise ellu.
Mingit mõju avaldas ka töölisliikumiste kasv tööliste olukorra paranemiseks. Vähemalt
1870-1880ndateni oli tööliste organiseerumine oma õiguste kaitseks illegaalne tegevus:
keelatud streigid, kollektiivsed nõudmised. Esimesed keeluseadused tulid juba 18.saj
lõpus 19.saj alguses. Üheks esimeseks Le Chapalier' seadus(1791), mis oli otseseks
reaktsiooniks aprilli-mai 1791 manufaktuuritöölised(80 000) hakkasid streikima,
nõudes suuremat palka ja tööpäeva piiramist 13-tunniga. See keeelas töölisühingute
asutamised ja streigid. Sest hoiti kinni 1860ndateni ja al 1884a lubati ametiühinguid
formuleerida ja streikida. Samamoodi Saksamaal aktiviseerus töölisliikumine mõningal
määral aktiviseerus 1850-1860ndatel sotsialistlike ideedega ja kuulutati
keeluvastaseks