A.dumas Kolm musketäri terve raamat
valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis unega, mille unenäoks on see
mõte. Mõtte mõjul kaotab aeg mõõdu ja ruum distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja
saabutakse teise kohta, see ongi kõik. Läbitud vahemaast ei jää midagi meelde peale
ebamäärase udu, milles vaheldumisi hajuvad tuhandete puude, mägede ja maastike
kujutlused. Selle hallutsinatsiooni võimuses läbis d'Artagnan kiirusega, mis meeldis tema
hobusele, kuus-seitse ljööd, mis lahutasid Chantillyd Crevecoeurist, nii et külla jõudes ei
mäletanud ta ühtegi asja, mida oli teel kohanud.
Alles siis tuli d'Artagnan taas teadvusele, raputas pead, märkas kõrtsi, kuhu oli
Aramise maha jätnud, kannustas hobust ja peatus mõne hetke pärast ukse ees.
Sel korral ei olnud vastuvõtjaks peremees, vaid perenaine. D'Artagnan oli
inimesetundja. Heitnud pilgu perenaise paksule lõbusale näole, mõistis ta, et nii