Itaalia 14. saj. muusika meloodilisus, pehmus, meelelisus Inglise muusika kooskõlad 3, 6 hakkab välja kujunema Euroopa muusika tüüpiline kõlamaailm, mazoor ja minoor kirikulaadide asemel. Madalmaade KK muusika üldiseloomustus: polüfoonia, imitatsiooniline polüfoonia (s.h kirjutatakse palju kaanoneid) homofoonia (akordiline, meloodia ülemises hääles) zanrid: missa, motett, chanson vaimulik muusika (missa, motett) on koorile chansonid jt. ilmalikud laulud on ansamblile s.o ülimalt heakõlaline muusika kujuneb välja tüüpiline koorifaktuur (lisandub bassihääl ja register, 4häälsus) linnade katedraalides suured koorid koorimuusika algus komponeerimine lähtub endiselt tenorist, kus kasutatakse varem olemas olevat materjali (cantus firmus) kas gregooriuse laulu või ilmalikku laulu (Dufay' missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu)) Olulisemaid autoreid:
Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverni. Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned : aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel, pillide rohke kasutamine, pillide ja inimeste laiali paigutamine ruumides ( eri rõdudele). 15 -16 sajandi ilmalik muusika 16 sajand seltskonnamuusika sajand. Igal maal eri zanr ja helikeel. Tekst on oluline peab arusaama ja olema kuuldav. Teksti piltlikus ehk muusika püüab teksti illustreerida ( linnu laul, mere kohin jne) Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis
annaabi.ee 
