Veiniõpetus
alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa
soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb
kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii
valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju
täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad
lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais.
Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook,
mille teine käärimine toimub pudelis.
Loire`i org
Alsace marjad on pigem Saksa päritolu
Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid
Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet