Kreeka usust ja keelest pikemalt
Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste
põhjal.
Teine periood hellenistlik (IV.s.lõpust eKr IV.s.pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr,
rooma hellenism: I eKr IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka
ühiskeel ehk koinee.
Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias
(Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja
põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose
"Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed.
Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai
proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati
Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles,
Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid.