Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
on õhust raskem, ei voolaks katsutist välja.
Mida suurem on materjali kogus ning kiirem selle transport laborisse, seda suurem on tõenäosus,
et materjalis olevad anaeroobid säilivad eluvõimelistena.
SÖÖTMED ANAEROOBSETE MIKROOBIDE ISOLEERIMISEKS peavad sisaldama rohkem mitme-
suguseid toitaineid ja kasvufaktoreid. Sageli lisatakse söötmetele ka redokspotentsiaali
langetavaid aineid (tsüsteiin, tsüstiin, tioglükoolhape). Näiteks, Wilkins Chalgreni agar
(selektiivne ja mitteselektiivne).
Anaeroobide külvamine, inkubeerimine, isoleerimine toimub spetsiaalses anaeroobses
boksis.Selle puudumisel võib kasutada anaerostaate, kuhu asetatakse hapnikku siduv ja CO2
genereeriv pakend ning seejärel suletakse hermeetiliselt.
Gaasgangreen
HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens,
C. novyi, C. septicum, C. histolyticum.
Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset
pehmete kudede infektsiooni.
UURITAV MATERJAL