1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh
CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel. CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · Reageerimine alusega: 2CH3COOH + Mg(OH)2 (CH3COO)2Mg + 2H2O · Reageerimine aluselise oksiidiga: 2HCOOH + K2O 2HCOOK + H2O · Reageerimine metalliga: 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)Al + 3H2 · Reageerimine soolaga: (karboksüülhapped on ainult tugevamad süsihappest, ränihappest ja sulfiidhappest) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped: Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Piimhape CH3CH(OH)COOH Etaandihape (oblikhape) HOOC-COOH Süsiniku o-a arvutamine: HC HN HO NO CO CN Karboksüülhapped on nõrgad nagu süsihapegi. Nende struktuurid on
Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH Saamine · Saadakse alkoholide oksüdeerumisel. · CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · CH3OH + O2 HCOOH + H2O Keemilised omadused · Karboksüülhapped on nõrgad happed. · Keemilised omadused on samad mis hapetel: 1. Hape + Metall Sool + Vesinik 2. Hape + Alus. oks Sool + vesi 3. Hape + Alus Sool + Vesi 4. Hape1 + Sool1 Sool2 + Hape2 · Näide: Al(OH)3 + 3CH3CH2COOH (CH3CH2COO)3Al + 3H2O Füüsikalised omadused ja kasutamine Metaanhape Etaanhape Söövitav Söövitav Hapu lõhn Tahkub 17oC Seguneb veega Seguneb veega Looduses sipelga ja mesilase mürgis ning Kasutatakse maitsestamiseks ja nõgese kõrverakkudes konserveerimiseks SAHHARIIDID
Fossiilsete ktuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfri. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4 Orgaanilise aine anaeroobne lagundamine Keerulised polmeerid nagu tselluloos, trklis, valgud lagundatakse monomeerideks seente ja tselluloltiliste bakterite (Bacteroides succinogenes) poolt. Monomeersed alahikud (suhkrud, aminohapped) lagundatakse kritajate bakterite poolt, mille tulemusena tekivad orgaanilised happed [ butraat ( CH3CH2CH2COO-), propionaat (i.e. CH3CH2COO-] ja alkoholid. Edasine kritamine toimub sntroofsete bakterite Syntrophomonas sp. and Syntrophobacter sp. poolt, mis toodavad atsetaati (. CH3COO-), ssinikdioksiidi (CO2), and molekulaarset vesinikku(H2). Ssinikdioksiidi, molekulaarset vesinikku ja atsetaati kasutavad metanogeenid metaani (CH4) tootmiseks. Metanogenees ja metlotroofia Metanogeenid CO2 + 4 H2 -----> CH4 + 2 H2O + energia elektroni doonor on vesinik, elektroni aktseptor on CO2, ranged anaeroobid, kemolitotroofid
annaabi.ee 
