ApaI gggcc|c none ApaLI g|tgcac none AscI gg|cgcgcc none AseI at|taat 750 Asp718I g|gtacc none AsuII tt|cgaa none AvaI c|ycgrg none AviII tgc|gca 15, 372, 567 AvrII c|ctagg none BalI tgg|cca none BamHI g|gatcc none BanIII at|cgat 980 BbeI ggcgc|c none BbrPI cac|gtg none BbuI gcatg|c none BcuI a|ctagt none BclI t|gatca none BfaI c|tag none BfrI c|ttaag none BfrBI atg|cat none BglII a|gatct none BlnI c|ctagg none BseCI at|cgat 980 BsePI g|cgcgc none BseX3I c|ggccg none BshTI a|ccggt 662
Reeglina toimub selle protsessi tulemusena esialgse fenotüübi taastumine. 1. Mutatsioonide teke. Seega põhjustavad mutatsioone nii aluspaari muutus DNA ahelas kui ka suuremad muutused deletsioonid, insertsioonid ja inversioonid. 1.1. Aluspaaride muutusest põhjustatud mutatsioonid. Aluspaaride muutusi saab klassifitseerida kui: transitsioonid puriin asendub puriiniga, pürimidiin pürimidiiniga (AG; CT) ATGC; CGTA transversioonid puriin asendub pürimidiiniga ja vastupidi; GCTA; CGAT Sellised vead võivad tekkida DNA replikatsioonil ning sageli DNA polümeraas mingil põhjusel neid ei kõrvalda. 2.2. Vale paardumine. N-aluste tautomeeria 1. N-aluste deamineerimine selle tulemusena vastav N-alus kaotab aminorühma. See võib toimuda spontaanselt: Tsütosiin muutub uratsiiliks 5-Metüültsütosiin muutub tümiiniks Mutageenide toimel: hüdroksüülamiinide toimel Tsütosiin muutub uratsiiliks
annaabi.ee 
