Male
Jutlus sisaldas kolme allegooriat seoses
malega, millest kaks olid tsitaadid Pariisi teoloogi Johannes Gallensise töödest.
Järgmine maleajalooline jälg on pärit ajavahemikust 13281330, kus Liivi ordu
ordumeister Werner von Orseln lubas rüütelvendadel tegeleda malega, samal ajal
keelates kaardi- ja täringumängu. Umbes aastast 1350 pärineb esimene rahvusvahelise
tähtsusega leid. Tartu toomkooli rektor Stephan tõlkis ladina keelest alamsaksa keelde
Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessolise kuulsa moraalijutluse malelistel
allegooriatel. Selle originaaltekst ilmus 13. sajandi teisel poolel. De Cessolisele kuulub
hulk uuendusi malemängu käigureeglites. Tähtsamad neist on etturi kaksiksamm
algseisust, patt viigina, ühekordne kuningahüpe algseisust, mis oli vangerduse eelkäija
ja mõned teised soovitused, mis vastupidiselt eelmärgituile ei saanud populaarseks. 14.
15. sajandil jõudsid uued reeglid tõenäoliselt ka Vana-Liivimaale, kuid täieliku
annaabi.ee 
