Maailmakirjandus III
Teos on ülesehitatud proportsioonitundega. Fieldingit
loeti veel 19.sajandi keskel agaralt. Ta kasutab oma kangelaste loo jutustamiseks hästi keerukat
süzeed. Tuleb ette igasuguseid seiklusi, mis teevad teose põnevaks. Sellisel teosel on mitu liini ja teda
seob tervikuks reis. Ja see ei ole merereis, vaid reis mööda Inglismaad. Topograafilise romaani alge.
Fielding on see, kes otseselt osutab Cervantesele ja tema kaudu ka laiemas plaani kelmiromaanile.
Fielding on võtnud Cervantesi ,,Don Quiote" põhitooni omaks ja kasutanud seda omal viisil.
Mõtteplaanis on selle romaani põhisisuks pahempidi pööratud romaan. Pakutakse välja 2 noormeest,
kes on seatud ümberpööratud suhtesse. Eesti kirjandusest saame tuua näite sama asja kohta Oskar
Lutsu (Toots ja Kiir). 2 vastandlikku tegelast. Lähevad mööda maad rändama. Fieldingi põhiteeme
on vastuolu tegeliku ja näiva vahel. ,,Tom Jonesi" laadsete teoste poole pöördub 18.sajandi kirjandus
pidevalt