V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
» Ta raputas
eitavalt pead.
«Hüva,» ütles Oudarde talle pudelikest küünitades, «sähke, siin on kaneeliviina, jooge,
saate sooja!»
Ta raputas uuesti pead, vaatas teravalt Oudarde'i otsa ja vastas: «Vett!»
Oudarde jäi oma arvamisele. «Ei, õde, misjaoks vett talveajal. Te peate veidi veini võtma
ja seda maisikakku peale sööma, mis me teie jaoks küpsetasime.»
Vang lükkas kaku tagasi, mida Mahiette talle pakkus ja lausus: «Musta leiba.»
«Kuulge,» ütles Cervaise, keda omapuhku kaastundmus oli haaranud ja kes võttis seljast
oma villase jaki, «sähke see, ikka soojem kui teie oma. Võtke see endale ümber.»
Kongisolija tõrkus ka jakki vastu võtmast, nagu t-a tagasi oli tõrjunud pudeli ja kaku ning
vastas: «Jätkub kotiriidest.»
«Te peaksite vähegi märgata laskma,» sõnas heasüdamlik Oudarde «et eile oli püha.»
«Ma märkan seda,» vastas sulgunu, «juba kaks päeva pole mul kruusis enam vett.»
Ja veidi vaikinud, lisas ta: