- Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib mõnikord olla pikk ja sirge küünis - Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised või lühikesed ja tömbid - Saba – Väga erineva kujuga - Suguline dimorfism väljendub mõõtmetes hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord isastel tuttide ja ilusulgede esinemises - Peaaju on värvulistel kõrgelt arenenud Eluviis - Enamik liike seotud puistute või põõsastikega Porr (Certhia familiaris) Hänilane (Motacilla flava) - Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud - Pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena - Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu kannavad - Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes pesitsevatel lindudel ühetoonilised - Kurnas tavaliselt 4-6 muna - Hauduvad tavaliselt pärast kõigi munade
Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. Pesitsemine Emaslind alustab pesa ehitamist sobivasse puuõõnsusesse märtsis. Pesa ehitamiseks kasutatakse kasetohtu ja männikoore ebemeid. Pesas leidub ka kuiva rohtu ja lehti. Pesaava vähendatakse savi või pori abil. Kurnas on 6...8 muna, mis on valged, roostepruunide ja väheste hallide laikudega. 23Porr Certhia familiaris Välimuselt on porr oma pikavõitu, peenikese ja allapoole suunatud nokaga meie laululindude peres ainulaadne. Toiduotsingul ronib porr väga osavasti puutüvel, liikudes sellel tõukeliselt ja sageli spiraali mööda alt üles ning toetudes rähni kombel sabale. Eemalt vaadatuna näib ta puutüve mööda roniva pisikese hiirekesena. Üles jõudes lendab ta alla teise puu tüvele ja hakkab selle taas spiraalselt üles ronima. Okstele ja maha laskub ta haruharva.
annaabi.ee 
