V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Oma suurest tarkusest teevad nad kõik teisiti.
Mõelge, Oudarde, kus on ka aru panna kurat leitud laste sõime! Muidugi oli see väike
peletis kurat ise. Noh ja siis, Mahiette, mis temaga Pariisis peale hakati? Arvan, et ükski
helde inimene temast midagi teada ei tahtnud.»
«Ma ei tea,» vastas reimslanna. «Just tol ajal ostis mu mees abinotari koha Berus, kaks
penikoormat linnast, ja kogu see lugu meid enam ei huvitanud; olgu veel öeldud, et Beru ja
Reimsi vahel on kaks Cernay mäeküngast, nii et Reimsi katedraali kellatorn sinna ära ei
paista.»
1
2
1
Nõndaviisi kõneldes jõudsid kolm auväärt kodaniku-naist Greve'i platsile. Jututuhinas olid
nad peatamata mööda läinud Roland'i torni avalikust palveraamatust ja astusid nüüd, ilma et
ise tähele oleksid pannud, häbiposti poole, mille ümber rahvahulk iga silmapilguga
210
kasvas. Vaatepilt, mis nüüd kõigi pilkusid kütkestas, oleks kindlasti ka meie naistel