fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED
. , . . S2, L2, . , . L3-L4 ( , ). , , , .. / . : 1. . 2. , . 3. . . . DURA MATER . : ( ), , 0.5 . , . , . , . , . , . : , falx cerebri, , . , , . , falx cerebelli, , , , . . , tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). , (): 1. , sinus sagittalis superior, . , , , .
Fibrae pontis transversae (BC11) - silla ristikiud - on sillatuumade neuronite jätked, mis ristudes lähevad vastaspoolele ja moodustavad pedunculus cerebellaris medius VÄIKEAJU – CEREBELLUM - tagaaju dorsaalosa, mis on alaarplaadist välja kasvanud - kaal: umbes 150 g - paikenb tagumises koljuaugus - ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad
2. välimine granulaarkiht – lamina granularis externa (rakud tihedalt, jätkeid ei näe) 3. välimine püramidaalkiht – lamina pyramidalis externa (närvirakkude kehad, palju dendriide) 4. sisemine granulaarkiht – lamina granularis interna (väikseid tähtrakke) 5. sisemine püramidaalkiht – lamina pyramidalis interna (kõige suuremad Betzi rakud) 6. multiformne kiht – lamina multiformis (väikesed närvirakud) 41. Väikeaju koore ehitus. Cerebellum. Väikeajukoor (corte cerebelli) moodustab tugevalt liigendunud kääre, milledesse tungib lehekestena säsi. Mediaansel lõikepinnal moodustub põõsakujuline elupuu - arbor vitae. Nagu ka suurajus, moodustab hallaine koore ning eristatavad on kolm kihti: 1. molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke, mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele. 2. pirnrakkude e Purkinje kiht – stratum purkinjese - Purkinje rakud paiknevad ühes reas, suure
annaabi.ee 
