Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada
- Hemisfäärid – suurajukoores kavandatud kiire sihtmotoorika sujuv läbiviimine (kiired liigutused rääkimisel, musitseerimisel, kergejõustikus) NELJAS VATSAKE - VENTRICULUS QUARTUS - rombaju õõs, mis meenutab kujult telki (B1) - ülalpool läheb see üle keskaju-veejuhaks (B2) - allpool läheb üle tsentraalkanaliks (B3) - eristatakse põhja ja lage FOSSA RHOMBOIDEA – ROMBAUK - moodustab neljanda vatsakese põhja - ülalt piiravad: pedunculi cerebellares superiores (A4) - alt piiravad: pedunculi cerebellares inferiores (A5) - keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6) ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9)
annaabi.ee 
